Praegune traditsiooniline lägaprotsess on järgmine:
(1) Koostis:
1. Lahuse valmistamine:
a) PVDF-i (või CMC) ja lahusti NMP (või deioniseeritud vee) segamissuhe ja kaalumine;
b) lahuse segamisaeg, segamissagedus ja ajad (ja lahuse pinnatemperatuur);
c) Pärast lahuse valmistamist kontrollige lahust: viskoossust (test), lahustuvuse astet (visuaalne kontroll) ja säilivusaega;
d) Negatiivne elektrood: SBR+CMC lahus, segamise aeg ja sagedus.
2. Toimeaine:
a) Jälgige, kas segamise vahekord ja kogus on kaalumise ja segamise ajal õiged;
b) Kuuljahvatamine: positiivse ja negatiivse elektroodi freesimise aeg;ahhaathelmeste suhe segusse kuulveski tünnis;suurte ja väikeste pallide suhe ahhaatpallis;
c) Küpsetamine: küpsetustemperatuuri ja -aja seadmine;katsetemperatuur pärast jahutamist pärast küpsetamist.
d) Toimeaine ja lahuse segamine ja segamine: segamismeetod, segamise aeg ja sagedus.
e) Sõel: läbige 100-silma (või 150-silma) molekulaarsõel.
f) Katsetamine ja kontroll:
Tehke läga ja seguga järgmised katsed: tahke aine sisaldus, viskoossus, segu peenus, kraani tihedus, läga tihedus.
Lisaks traditsioonilise protsessi selgele tootmisele on vaja mõista ka liitiumaku pasta põhiprintsiipe.
Kolloidi teooria
Peamine kolloidosakeste aglomeratsiooni põhjustav mõju on osakeste vaheline van der Waalsi jõud.Kolloidosakeste stabiilsuse suurendamiseks on kaks võimalust.Üks on suurendada elektrostaatilist tõukejõudu kolloidosakeste vahel ja teine on pulbrite vahele ruumi tekitamine.Et vältida pulbrite kokkukleepumist nendel kahel viisil.
Lihtsaim kolloidsüsteem koosneb hajutatud faasist ja hajutatud keskkonnast, kus hajutatud faasi skaala on vahemikus 10-9 kuni 10-6 m.Kolloidis sisalduvatel ainetel peab süsteemis eksisteerimiseks olema teatud dispersioonivõime.Erinevate lahustite ja dispergeeritud faaside järgi saab toota palju erinevaid kolloidvorme.Näiteks udu on aerosool, milles tilgad on dispergeeritud gaasis, ja hambapasta on sool, milles tahked polümeeriosakesed on vedelikus dispergeeritud.
Kolloide kasutatakse elus palju ja kolloidide füüsikalised omadused peavad olenevalt hajutatud faasist ja dispersioonikeskkonnast erinema.Vaadeldes kolloidi mikroskoopilisest vaatenurgast, ei ole kolloidosakesed konstantses olekus, vaid liiguvad keskkonnas juhuslikult, mida me nimetame Browni liikumiseks (Browni liikumine).Absoluutsest nullist kõrgemal läbivad kolloidosakesed soojusliikumise tõttu Browni liikumise.See on mikroskoopiliste kolloidide dünaamika.Kolloidosakesed põrkuvad Browni liikumise tõttu, mis on agregatsiooni võimalus, samas kui kolloidosakesed on termodünaamiliselt ebastabiilses olekus, seega on osakeste vaheline interaktsioonijõud üks dispersiooni võtmetegureid.
Postitusaeg: mai-14-2021